8. oktoobril käisid 2. klasside õpilased Mõniste Muuseumis leivapäeval. Lapsed õppisid tundma teravilju, sorteerisid viljateri nende tunnuste järgi, proovisid valmistada jahu kiviaja inimeste kombel. Seejärel küpsetasid lapsed tulel oma leivakest. Edasi vaadati, kuidas vili rehetoas partel kuivas, peksti kootidega reht ja tuulutati terad prahist. Nüüd tuli käsikivi abil jahu saada ja toas leivapätsid meisterdada ning ahju panna. Kuulati ka, kuidas kalja valmistada. Kõige lõbusamaks kujunes kamakäkkide valmistamine. Need osutusid ka väga maitsvateks, lapsed lubasid kohe koju minna ja paluda emal-isal kamajahu osta. Vahva oli viljakohvi valmistamine, kõik said vana kohviveskiga teri peenestada. Lõpuks meisterdati magusad saiakesed ja maitsestati need kaneeliga. Päev läks rutt. Lõpetuseks söödi mulgiputru ja joodi kalja.
reede, 10. oktoober 2008
reede, 26. september 2008
LEIVAPÄEVAL
23. septembril käisid meie kooli neljandad klassid Eesti Põllumajandusmuuseumis leivapäeval. Tutvusime teraviljade, maaharimistavade, viljakasvatuse ja vilja töötlemisega. Päeva lõpus maitsesime omaküpsetatud leiba ja võid, sõime mulgiputru.
Laste mõtteid päevast:
Liis: ma ei kujutanud ette, et vanasti tegid inimesed nii rasket tööd. Carmen: Seal oli nii palju huvitavat. Sain teda, mis on leivaastja. Karel: Mulle meeldis või tegemine. Ma ei teadnud, et vanasti lõigati vilja sirbi ja vikatiga. Uudiseks oli ka see, et maad künti puuga, millel olid oksad küljes. Kätlin: Mulle meeldis kõige rohkem või tegemine, leivalõhn ja leiva söömine.
Laste mõtteid päevast:
Liis: ma ei kujutanud ette, et vanasti tegid inimesed nii rasket tööd. Carmen: Seal oli nii palju huvitavat. Sain teda, mis on leivaastja. Karel: Mulle meeldis või tegemine. Ma ei teadnud, et vanasti lõigati vilja sirbi ja vikatiga. Uudiseks oli ka see, et maad künti puuga, millel olid oksad küljes. Kätlin: Mulle meeldis kõige rohkem või tegemine, leivalõhn ja leiva söömine.
kolmapäev, 24. september 2008
"HIIRTE PIDU"
HIIRTE PIDUNagu inimestel, nii ka hiireperes pole aega laste jaoks. Nii otsustab tragi Hiirepoiss, et vanemad peavad aja maha võtma ning kõik koos korraldama ühise peoõhtu. Siis aga avastavad nad, et juust on otsa saanud ja tuleb võtta ette riskantne retk kööki. Siit algavad nende seiklused...
OSADES: Kadri Oim, Tanel Bergmann, Priit Öövel
6. oktoobril saab etendust näha Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis. Pilet 20 krooni
esmaspäev, 15. september 2008
SPORDI- JA MATKAPÄEV
VÕRU KREUTZWALDI GÜMNAASIUMI SPORDIPÄEVA
4.-12. klassile peetakse neljapäeval, 18. septembril kooli spordiväljakul.
KAVAS:
1. PENDELTEATEJOOKS 20X60m
VÕISTKONNAS 10 TÜDRUKUT JA
10 POISSI;
2. AASTAJOOKS 2008.
Võistluse algus:
4.-5. klass kell 11.30
1. - 3. klassil on matkapäev
4.-5. klassil toimub 3 õppetundi.
2.-3. klassil toimub 2 õppetundi.
Vihmase ilmaga toimuvad kõik õppetunnid!
4.-12. klassile peetakse neljapäeval, 18. septembril kooli spordiväljakul.
KAVAS:
1. PENDELTEATEJOOKS 20X60m
VÕISTKONNAS 10 TÜDRUKUT JA
10 POISSI;
2. AASTAJOOKS 2008.
Võistluse algus:
4.-5. klass kell 11.30
1. - 3. klassil on matkapäev
4.-5. klassil toimub 3 õppetundi.
2.-3. klassil toimub 2 õppetundi.
Vihmase ilmaga toimuvad kõik õppetunnid!
teisipäev, 26. august 2008
reede, 15. august 2008
Abiks vihikute ostmisel

I klassis
Eesti keeles:
16-joonega vihik
kirjatehnikas abijoonega vihik(II poolaasta)
Matemaatikas:
väikese ruuduga vihik
Kirjutatakse hariliku pliiatsiga.
II klassis
Eesti keeles:
abijoonega vihik
20-joonega vihik( IV õppeveerandist)
Matemaatikas:
väikese ruuduga vihik
Kirjutatakse hariliku pliiatsiga ja õppeaasta jooksul minnakse üle sinise tindipliiatsiga kirjutamisele.
III klassis
Eesti keeles:
kaks 20-joonega vihikut
Matemaatikas:
ruuduline vihik
Kirjutatakse sinise tindipliiatsiga
IV klassis
Eesti keeles:
kolm 23 – joonega vihikut
Matemaatikas:
ruuduline vihik või kaustik
Eesti keeles:
16-joonega vihik
kirjatehnikas abijoonega vihik(II poolaasta)
Matemaatikas:
väikese ruuduga vihik
Kirjutatakse hariliku pliiatsiga.
II klassis
Eesti keeles:
abijoonega vihik
20-joonega vihik( IV õppeveerandist)
Matemaatikas:
väikese ruuduga vihik
Kirjutatakse hariliku pliiatsiga ja õppeaasta jooksul minnakse üle sinise tindipliiatsiga kirjutamisele.
III klassis
Eesti keeles:
kaks 20-joonega vihikut
Matemaatikas:
ruuduline vihik
Kirjutatakse sinise tindipliiatsiga
IV klassis
Eesti keeles:
kolm 23 – joonega vihikut
Matemaatikas:
ruuduline vihik või kaustik
Varsti algab uus kooliaasta
Algamas on uus kooliaasta. Mõned teated:
- 1.-4. klassi õpilased saavad töövihikud kätte klassist 1. koolipäeval.
- Õpilased, kes unustasid mõne eelmise õppeaasta õpiku enda kätte, võivad need kooli raamatukogusse ära viia.
2008/2009 õppeaasta koolivaheajad:
1) sügisvaheaeg 25. oktoober-2.november 2008.a.
2) jõuluvaheaeg 20. detsember 2008-4. jaanuar 2009.a.
3) kevadvaheaeg 14. märts-22. märts 2009.a.
4) suvevaheaeg 4. juuni-31.august 2009.a.
1) sügisvaheaeg 25. oktoober-2.november 2008.a.
2) jõuluvaheaeg 20. detsember 2008-4. jaanuar 2009.a.
3) kevadvaheaeg 14. märts-22. märts 2009.a.
4) suvevaheaeg 4. juuni-31.august 2009.a.
Tellimine:
Postitused (Atom)





